|
| 1 |
|
| Ja Ta hakkas jälle |
|
| 2 |
|
| Ja Ta |
|
| 3 |
|
| „Kuulge! Vaata, külvaja läks välja külvama. |
|
| 4 |
|
| Ja sündis, kui Ta külvas, et muist kukkus tee ääre, ja linnud tulid ja s |
|
| 5 |
|
| Ja muist kukkus kaljusele maale, kus tal ei olnud palju mulda; ja see tärkas varsti, sest tal ei olnud sügavat maad. |
|
| 6 |
|
| Aga kui päike t |
|
| 7 |
|
| Ja muist kukkus ohakate sekka, ja ohakad t |
|
| 8 |
|
| Ja muist kukkus heale maale, ja kui see tärkas ja kasvas, andis see vilja, ja m |
|
| 9 |
|
|
|
| 10 |
|
|
|
| 11 |
|
| Ja Ta ütles neile: „Teile on antud m |
|
| 12 |
|
| et nad nähes näeksid ega taipaks, ja kuuldes kuuleksid ega m |
|
| 13 |
|
| Ja Ta ütles neile: „Te ei taipa seda tähendamissõna, kuidas te siis tahate m |
|
| 14 |
|
| Külvaja külvab s |
|
| 15 |
|
| Need on teeäärsed, kuhu s |
|
| 16 |
|
|
|
| 17 |
|
| aga neil ei ole juurt enestes, vaid nad kestavad ainult üürikese aja; pärast, kui t |
|
| 18 |
|
| Ja teised on ohakate sekka külvatud. Need on, kes s |
|
| 19 |
|
| aga selle maailma mured ja rikkuse petlikkus ja muude asjade himud saavad võimule ja lämmatavad s |
|
| 20 |
|
| Ja kes on heale maale külvatud, on need, kes s |
|
| 21 |
|
| Ja Ta ütles neile: „Kas küünal tuuakse selleks, et panna teda vaka alla v |
|
| 22 |
|
| Sest midagi ei ole varjul muu jaoks, kui et ta saaks avalikuks, ja midagi ei ole peidetud muu jaoks, kui et ta tuleks ilmsiks. |
|
| 23 |
|
| Kui kellelgi k |
|
| 24 |
|
| Ja Ta ütles neile: „Pange tähele, mida te kuulete. Mis m |
|
| 25 |
|
| Sest kellel on, sellele antakse; ja kellel ei ole, sellelt v |
|
| 26 |
|
| Ja Ta ütles: „N |
|
| 27 |
|
| ja heidab magama ja t |
|
| 28 |
|
| Sest maa kannab vilja iseenesest, esmalt orast, pärast päid, siis täit nisu pea sees. |
|
| 29 |
|
| Aga kui vili on valminud, saadab ta sedamaid sirbi sinna, sest l |
|
| 30 |
|
| Ja Ta ütles: „Millega v |
|
| 31 |
|
| Sinepiivakesega, mis on, kui see maha külvatakse, väiksem kui k |
|
| 32 |
|
| aga kui see on külvatud, t |
|
| 33 |
|
| Ja mitme niisugune tähendamiss |
|
| 34 |
|
| Aga ilma tähendamissõnata ei rääkinud Ta neile midagi; ja isepäinis Ta seletas jüngritele k |
|
| 35 |
|
| Ja samal päeval, kui |
|
| 36 |
|
| Ja kui nad rahva olid laskunud ära minna, v |
|
| 37 |
|
| Siis t |
|
| 38 |
|
| Ja Tema Ise oli paadi päras magamas, toetudes peaalusele; ja nad äratasid Ta üles ja ütlesid Talle: „ |
|
| 39 |
|
| Tema t |
|
| 40 |
|
| Ja Ta ütles neile: „Miks te olete nii arad? Kuidas teil ei ole usku?” |
|
| 41 |
|
| Ja nad l |
|
|
|
|